Haiti’s 10 departments

Capital, culture, economy, challenges, and opportunities for each department. Shareable links: /departments/#artibonite.

Artibonite

Capital: Gonaïves

Known for
Grenye agrikòl Ayiti a, ak Gonaïves ki rele souvan Vil Endepandans lan.
Agriculture
Diri (plenn Artibonite), kann, mayi, bannann, legim.
Landmarks
Plenn irige Artibonite a, sit istorik Gonaïves, sit memwa Raboteau.
Culture
Selebrasyon endepandans, rara, tradisyon komès agrikòl.
Industries
Agrikilti, pwosesis manje, komès lokal.
Tourism
Peyizaj plenn yo, evènman kiltirèl nan Gonaïves.
Challenges & opportunities
Inondasyon, antretyen irigasyon, povrete riral; opòtinite nan pwodiksyon diri ak agro-endistri.

Centre

Capital: Hinche

Known for
Platò Santral la, mòn, ak rezèv dlo tankou Lak Péligre.
Agriculture
Kafe, mayi, pwa, elvaj.
Landmarks
Lak Péligre (pi gwo lak atifisyèl peyi a), zòn Bassin Zim.
Culture
Tradisyon riral mòn yo, mizik ak fèt kominotè.
Industries
Agrikilti, elvaj, enèji idwoelektwik (baraj Péligre).
Tourism
Lak, kaskad, peyizaj platò a.
Challenges & opportunities
Aksè wout limite, izolman; opòtinite nan ekotouris ak sèvis idwoelektwik.

Grandans

Capital: Jeremi

Known for
Pwent lwès penensil sid la; Jeremi rele souvan Vil Powèt yo.
Agriculture
Kafe, kakawo, fwi, pech.
Landmarks
Kòt Jeremi, plaj ak pèpasyaj Grandans.
Culture
Eritaj literè, powèt, tradisyon kotyè.
Industries
Pech, agrikilti, ti komès.
Tourism
Plaj, peyizaj kotyè, eritaj kiltirèl Jeremi.
Challenges & opportunities
Vilnerabilite siklòn (egzanp Matthew 2016), izolman; opòtinite nan touris kotyè ak pech.

Nip

Capital: Miragwàn

Known for
Dizyèm depatman an (kreye an 2003) ak pò/bè Miragwàn.
Agriculture
Kafe, kakawo, fwi, pech.
Landmarks
Bè ak pò Miragwàn.
Culture
Tradisyon kotyè sid, mizik ak fèt lokal.
Industries
Pech, agrikilti, aktivite pò.
Tourism
Bè Miragwàn, zòn kotyè.
Challenges & opportunities
Enfrastrikti limite kòm depatman ki pi jèn; opòtinite nan ekonomi pò ak kot.

Capital: Kap Ayisyen

Known for
Sit UNESCO Citadelle Laferrière ak Palè San Souci; sant istorik nò a.
Agriculture
Kafe, kann (istorikman), fwi tropikal.
Landmarks
Citadelle Laferrière, Palè San Souci, sant istorik Kap Ayisyen (Park Istorik Nasyonal).
Culture
Memwa revolisyonè, kanaval Kap, rara ak mizik nò.
Industries
Touris eritaj, komès, pò, endistri lejè.
Tourism
Citadelle, San Souci, Kap Ayisyen, plaj nò (tankou Labadie tou pre).
Challenges & opportunities
Konsèvasyon eritaj, enfrastrikti touris; opòtinite nan touris kiltirèl.

Nòdès

Capital: Fòlibète

Known for
Fwontyè ak Repiblik Dominikèn ak bè/fò Fòlibète.
Agriculture
Kafe, kakawo, elvaj, kann.
Landmarks
Fò Fòlibète, bè Fòlibète, zòn pak endistriyèl Caracol.
Culture
Kilti fwontyè, tradisyon nòdès.
Industries
Komès fwontyè, agrikilti, endistri lejè (Caracol).
Tourism
Fò istorik, bè Fòlibète.
Challenges & opportunities
Jere fwontyè, povrete riral; opòtinite nan komès ak endistri lejè.

Nòdwès

Capital: Pòdepe

Known for
Zile Latòti (Île de la Tortue) ak istwa kòt nòdwès la.
Agriculture
Pech, mayi, elvaj; pwodiksyon sèl istorikman.
Landmarks
Zile Latòti, Pòdepe.
Culture
Kilti pechè, lejann Latòti, tradisyon kotyè.
Industries
Pech, ti komès, agrikilti.
Tourism
Latòti, plaj nòdwès.
Challenges & opportunities
Sechrès nan kèk zòn, izolman; opòtinite nan touris kotyè ak pech.

Lwès

Capital: Pòtoprens

Known for
Depatman kapital nasyonal la, pi peple, sant politik ak ekonomik.
Agriculture
Agrikilti peri-iban, mango, legim (plenn Cul-de-Sac, Léogâne).
Landmarks
Champ de Mars, mize nasyonal, Pétion-Ville, mòn Kenscoff.
Culture
Kanaval, rara, penti, mizik, kilti iben kreyòl.
Industries
Gouvènman, sèvis, komès, asanblaj/rad, pò.
Tourism
Mize, mòn Kenscoff, zòn kotyè tou pre.
Challenges & opportunities
Sipèpepleman, sekirite nan kèk katye, enfrastrikti; opòtinite nan sèvis, rebati, ak endistri kreyatif.

Sid

Capital: Okay

Known for
Pò Okay, agrikilti sid, plaj tankou Pòsali.
Agriculture
Kafe, kakawo, mango, kann, vetivè (lwil esansyèl).
Landmarks
Okay, Pòsali, Zile Lavach (Île-à-Vache).
Culture
Kanaval sid, tradisyon kotyè ak agrikòl.
Industries
Agrikilti, lwil esansyèl, pech, pò.
Tourism
Plaj Pòsali, Zile Lavach, kòt sid.
Challenges & opportunities
Ekspoze siklòn, lyen wout; opòtinite nan touris plaj ak ekspò agrikòl.

Sidès

Capital: Jakmèl

Known for
Atizay, kanaval papye-mache, achitekti kolonyal Jakmèl.
Agriculture
Kafe, fwi, pech.
Landmarks
Sant istorik Jakmèl, Bassin Bleu, plaj sidès.
Culture
Kanaval Jakmèl, atizan, pent, sinema.
Industries
Atizanatra, touris, kafe, pwodiksyon kiltirèl.
Tourism
Kanaval, Bassin Bleu, plaj, sèn atistik.
Challenges & opportunities
Rekiperasyon apre katastwòf, enfrastrikti; opòtinite nan touris kiltirèl ak atizanatra.

Open Haiti map About